Dirigendid

LAURI BREEDE

Lauri Breede on Eesti koorijuht ja muusikapedagoog ning meie praegune meeskoori dirigent.

Ta lõpetas 1977. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ants Üleoja klassis. 1986. aastal täiendas ta end Leningradi Konservatooriumis.

Breede laulis aastatel 1978–1985 ETV-Eesti Raadio segakooris. Ta töötas 1985–1987 Tartu Pedagoogilises Koolis dirigeerimisõppejõuna, 1990–1992 Vanemuises koormeistrina, 1992–1993 kultuurikeskuses Sinimandria koorimuusika peaspetsialistina, 2001–2008 Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari dirigeerimise ja hääleseade lektorina. Aastast 1985 töötas Breede Heino Elleri Muusikakoolis dirigeerimisõppejõuna.

Lauri Breede on asutanud järgmised koorid:

Kooride hulgas, mida Lauri Breede on juhatanud, on veel Meeskoor Gaudeamus, Laulukoor Tarbatu, Euroopa Eestlaste Koor, üliõpilaskorporatsioon Rotalia meeskoor ja Filiae Patriae naiskoor.

Tema ema oli laulja Aino Seep-Breede, isa Ago Breede (1923–2000) oli soomepoiss ja metsavend, hiljem töödejuhataja, vanaisa Feliks Breede oli sõjaväelane (major). Tema abikaasa Maire Breede (sündinud 25. oktoobril 1956) on juhtinud Tartu Kultuuriülikooli /Tartu Rahvaülikooli alates selle asutamisest 1987. aastal.

Aastal 2010 premeeriti Lauri Breedet Tartu Kultuurikandja aunimetusega (rahvakultuurikandja).

ÜLLE SAKARIAS

Ülle õppis dirigendiks Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Valve Lepiku ning Tallinna Konservatooriumis (nüüd EMTA) Tõnu Kaljuste ja Silvia Landra käe all.

Ta on töötanud kooridirigeerimise lektorina ja juhatanud

LENNART JÕELA

Lennart Jõela on Eesti koorijuht ja pedagoog.

Ta lõpetas 1958 akordioni ja orkestridirigeerimise erialal Tartu muusikakooli ja 1965 koorijuhtimise ja puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Töötas 1965-67 muusikaõpetajana Tartu Miina Härma nimelises 2. keskkoolis ning Tartu 7. keskkoolis (praeguses Tartu Karlova Koolis) ja 1967-80 dirigeerimisõpetajana Tartu Pedagoogilises Koolis.

Juhatanud mitmeid koore, sealhulgas

Lennart Jõela oli aastatel 1990 ja 1994 üldlaulupidudel ja 1987 koolinoorte laulupeol lastekooride üldjuht ja mitmete teiste laulupidude dirigent.

VALVE LEPIK

Lõpetas 1946. aastal Rakvere Gümnaasiumi. Rakvere muusikakooli esimesed lõputunnistused anti välja 1948. aasta kevadel: nr. 1 sai Valve Lepik ja nr. 2 Kuno Areng.

Aastatel 1948–1950 õppis Valve Lepik dirigeerimist Tallinna muusikakoolis. Lõpetas 1955. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogi ja koorijuhina. Dirigeerimist õppis Ants Kiilaspea juures. Seejärel töötas kolm aastat Tallinna muusikakoolis kontsertmeistrina.

Valve Lepiku elutöö on seotud Tartuga. 1958. aastal kutsus Roland Laasmäe ta Tartu muusikakooli dirigeerimise õpetajaks ja meeskoori „Gaudeamus“ kontsertmeistriks. 1968 sai Valve Lepikust „Gaudeamuse“ teine dirigent.

Valve Lepikul olid Roland Laasmäe kõrval suured teened koori jõudmisel Eesti meeskooride tippu. Valve Lepiku töö „Gaudeamusega“ vältas 25 aastat – kuni 1983. aastani, misjärel pühendus ta üksnes pedagoogitööle Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis kuni pensionile minekuni 2000. aastal.

ENSV teenelise kunstitegelane (1973). Tartu medali kavaler aastast 2007.

ROLAND LAASMÄE


(20.08.1922 Tallinn – 12.11.1975 Tartu)
„Gaudeamuse“ asutaja ja peadirigent 1958-1975

Koori- ja orkestrijuhtimist hakkas õppima 1941. aastal. Õpingud katkestas sõda.


Need jätkusid 1945. aastast Tallinna muusikakoolis ja 1949. aastast Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Dirigeerimist õppis Tuudur Vettiku, Enn Võrgu ja Ants Kiilaspea juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1954.aastal suunati tööle Tartu muusikakooli koorijuhtimisosakonna juhatajaks ja dirigeerimise õpetajaks.


1955. aastal asutas Eesti Põllumajanduse Akadeemia segakoori ja juhatas seda 1960. aastani, pühendudes siitpeale ainult „Gaudeamusele“.
Tuudur Vettik on öelnud, et tal oli 3 õpilast: Üleoja, Laasmäe ja Kallikorm.


Vabariigi meeskoorid mäletavad teda kui 1969. aasta Tartu ja Tallinna juubelilaulupidude ja 1975. aasta laulupeo üldjuhti.
„Gaudeamus“ meenutab Roland Laasmäed kui andekat ja emotsionaalset dirigenti, suurepärast organisaatorit, sooja südamega ausat ja sirgjoonelist inimest, head sõpra ja muhedat semu.

Igal aastal, 20.augustil kell 18, kogunevad Roland Laasmäe sõbrad ja „Gaudeamus“ tema kalmule Tartus, Raadi kalmistul.